London 2018 Teaching Lexically

 

 

 

02.07 – 13.07.2018 osalesin Londonis koolitusel “TEACHING LEXICALLY”. Olin varem käinud Londonis kahel korral kuid seekord siis õpilase rollis. Ärevus ja väike hirm koolituse ees oli loomulik. Pean kohe alguses ka mainima, et minu jaoks oli õpilasena Londonis olla küllaltki raske. 13 kaaslase hulgas olin vanim ja vanusevahe teistega oli vähemalt 30 aastat. Vaatamata sellele sain hakkama ja raskused ongi selleks, et neid ületada. Koolitus käsitles uuemat lähenemist inglise keele õpetamisele läbi sõnavara. Selleks, et seda metoodikat kasutada peab õpetaja ise olema laia sõnavaraga ning tundma ennast inglise keeles väga vaba suhtlejana. Koolitajad Andrew Walkley ja Hugh Dellar on ka koostanud vastavalt oma metoodikale õpikute sarja “Outcomes”. Koolituse sisu oli väga paljuski just seotud õpikus pakutud võtete tutvustamisega läbi nelja osaoskuse: kirjutamise, lugemise, rääkimise ja kuulamise. Nagu ma ka oma õpilastele olen rõhutanud on oluline osa võõrkeele õppimisel sõnavara omandamine ja kes palju võõrkeeles loeb, sellel on kergem omandada grammatikat ja  oluliselt lihtsam on toime tulla kirjutamisega. Selle kohta sain kinnitust koolitusel, kus õppejõud kasutasid palju praktilist tegevust. Väga oluline rõhk oli suhtlemisel kuna seltskond oli rahvusvaheline. Oma suhtluskeelt oli võimalik täiendada nii tundides kui ka erinevatel ringkäikudel Londoni omanäolistes paikades kuhu turismireisil ei satu: Soho, Whitechapel, Shoreditch, Hampstead and the Heath…. Kultuuriprogrammi muutsid sisukamaks filmiõhtu filmiga PRIDE mis käsitles samasooliste inimeste sulandumist tavaühiskonda ja oma  identiteedi eest võitlemist, Stand Up komöödia etendus ning teatrietendus 42nd Street. Õnneks oli ka ilmataat helde, sest kahe nädala jooksul saime osa vihmasajust ainult kahel korral ja temperatuurid küündisid kohati üle 30 plusskraadi. Sattusime Londonisse huvitaval ajal kui Inglismaa jalgpallimeeskond jõudis üle mitme aastakümne jälle maailma parimate hulka ning Donald Trump otsustas külastada Londonit, mis tõi kaasa protestimiitinguid ja tänavarahutusi.

Advertisements

Teaching lexically 02.07 – 13.07.18

London 2018 , kursus2-nädalane kursus on möödunud linnutiivul. On vaid lust olla inglise keele õpetajana ilusal suvel Inglismaal ja ammutada endasse briti kultuuri ning teadmisi paremaks õpetajatööks.

Koolitus oli suunatud võõrkeele õpetajatele ja keskendus keele õpetamisele läbi leksika ehk sõnavara. Loengutel ja seminaridel saime nii õppejõududelt kui ka üksteiselt palju vajalikku oma teadmistepagasisse. Loomulikult oli ka neid hetki, kus tõdesime, et just neid äsja õpetatud praktikaid me oma koolis rakendamegi. Kokku oli meie grupis 13 õpetajat Tšehhi Vabariigist, Poolast, Venemaalt, Hispaaniast, Valgevenest ja Eestist.

Nüüd mõned märkmed koolituselt. Ükskõik, kui tubli on üks õpetaja või õpilane grammatika teadmistes, algab kõik siiski sõnavarast. Kõige tähtsamad on sõnad. Mida laiem sõnavara, seda parem ja kõige parem, kui sõnad on õpitud nende loomulikus kontekstis. Mitmel korral rõhutati, et näiteks kõnelemisel poleks vaja väga vigu parandada, sest see võib „tappa“ kõnelemise lusti ning muuta inimesed kartlikuks. Kui pidevat keelekeskkonda pole, on parim sõnavara omandamise viis lugemine. See omakorda tähendab (vähemalt võõrkeeles lugemise algfaasis) sõnade ning fraaside tähenduste otsimist ja nende pidevat kordamist. Peale lugemist on otstarbekas teha mitte ainult sisust arusaamise ülesandeid, vaid ka täpsemaid sõnavara omandamise ülesandeid. Kuulamisülesannetes on tihti mõttekas esmalt tekst kuulata ja alles seejärel õpilastele ülesanne anda. Sel moel keskenduvad õpilased rohkem tekstile ja sellest arusaamisele. Kirjutamisülesannete puhul toonitati vajadust anda õpilasele kirjutatust põhjalik ülevaade. Väga rahul oldi Eestis kasutatavate hindamisjuhenditega eksami- ja tasemetööde juures. Selliseid skaalasid soovitati kasutada ka teistel.  Eks kõik sõltub muidugi konkreetsest  osaoskusest ja sellest, mida kontrollida tahetakse.  Kokkuvõtlikult tõdeti seda, mida õpetajad nagunii juba teavad, aga mida järjepidevalt on siiski vaja selgitada õpilastele ja lapsevanematele, et sõnavara omandamine ja lugemine käivad käsikäes ning seda juba oma emakeeles. Vabalt lugeda saab aga vaid õpilane, kes on omandanud piisavalt sõnavara. Võõrkeeles lisandub siia veel oluline komponent – kordamine. Pole vaja peljata liiga lihtsaid ülesandeid, las õpilased kordavad ja tunnevad mõnu ka sellest, kui nad juba kõike teavad.

Lisaks koolitusele olid kursuse korraldajad organiseerinud ka korraliku kultuuriprogrammi. Iga päev koosnes poolest päevast koolis ja poolest päevast kusagil väljas. Matkasime:) Londonis palju ja käisime enamasti seal, kuhu tavalise turistina ei satu, aga mis on olulised kultuuri või ajaloo poolest. Nädalavahetusel käisime ülikoolilinnas Oxfordis ning kultuuriprogrammi kulminatsiooniks oli teatrikülastus, mil vaatasime muusikali „42nd street“.

Loen koolituse igati kordaläinuks ja võimalusel osalen sarnasel õpirändel ka edaspidi.

 

Maarika, Ruthi ja Annika õpiränne Itaalias – kokkuvõte

Nädal töövarjuna ongi läbi saanud. Täna hommikul tegime veel viimased kokkuvõtted ja tänasime meie võõrustajaid. Itaalia keele õpetaja Anneli soovitas meil kiiresti lahkuda, enne kui itaallased aru saavad, et meie tõimegi neile külma kevade. Meie oleme aga õnnelikud, et sel aastal on meil võimalik nautida kevadet kaks korda – praegu siin Gravinas ja loodetavasti üsna pea Eestiski.Tegelikult oleme šokis. Kultuurišokis. Kultuur, ajalugu, loodus, inimesed – kõik see on olnud uskumatu või lihtsalt bellissimo.

Kui siia tulles olime valmis kohtumiseks temperamentsete itaalia kooliõpilastega, siis koolis ja tundides on nii õpilased kui õpetajad väga rahulikud. Eesti koolile tüüpiline vahetunnisagin puudub. Üks tund läheb sujuvalt üle teiseks, õpilased on klassis, liiguvad õpetajad. Koolikoridorid on tühjad nii tundide vaheajal kui tunni ajal. Õpilane liigub väljaspool klassiruumi koos täiskasvanud saatjaga. Kooli välisuks on lukus, sisenemiseks peab laskma kella. Õpilastele ning õpetajatele ja lastevanematele on majas liikumiseks erinevad trepid.

Koolimaja koridorid ja klasside seinad on kaunistatud õpilaste töödega – joonistused, meisterdused, luuletused ja muud erinevad loovtööd. Kirjutatakse A4 formaadis vihikutesse, väga palju on seal erinevaid skeeme, jooniseid, kleebitud paljundusi. Vihikud jätavad väga korrektse mulje.

IMG_20180320_141145

IMG_20180320_141411

IMG_20180320_092547

Õpilaste koolipäevad on üsna pikad. Tunnid algavad hommikul kell 8.30 ja mõnel klassil lõpevad 18.00. Päeva sisse on arvestatud 1-tunnine lõunapaus. Lõuna-Itaalias on traditsiooniline, et ema on kodune ja valmistab sel ajal lõunatoidu, nii et paljud koolilapsed lähevad koju sööma. Uued kombed on aga jõudnud ka siia ja töölkäivate emade lapsed saavad süüa koolis. Koolitoidu maksavad kinni vanemad. Nii nagu itaalia toidule kohane, koosnes ka koolitoit kahest osast – esimeseks roaks ehk primo oli riis või pasta, teiseks ehk secundo pakuti praevorsti paari kartuliviiluga, toorsalatit mozzarellaga või sinki. Iga toidukorra juurde käis ka valge leib (pane) ja vesi. Samuti pakuti puuvilja (õun, pirn), mille söögitädi lastele ära kooris.

Meid saatnud õpetajad Alina, Rosella, Maddalena, Arcangela ja direktor Lucia olid väga lahked tutvustama meile oma kooli ja ümbruskonda. Ka teised õpetajad, kelle tundides viibisime, andsid meile lahkelt selgitusi või palusid seda teha õpilastel, kes rohkem inglise keelt valdasid. Aitäh neile südantsoojendava võõrustamise eest!

Suhtlus oli küll mõningase keelebarjääri tõttu raskendatud, kuid sellest hoolimata tekkis nädalaga meile väike Itaalia-Eesti kogukond. Hommikusööki serveeriv kohvikutüdruk teadis juba, kes meist missugust kohvi ja croissanti soovib, ja kui küsisime lattet, siis mõtlesime siiski piimakohvi, mitte lihtsalt piima. Juur- ja puuviljapoe onud olid huvitatud, missuguseid nende valikus olevaid kaupu ka Eestis müüakse. Saiapoe müüja-tädi noorem meeskolleeg selgitas talle piltlikult, kus Eesti asub. Ja kooliõpilased hüüdsid tänaval kohtudes meile ciao.

Kodusesse ja lumisesse Põlvasse jõudsime täpselt kellakeeramise ajaks.

Meil on hea meel, et saime õpirändele minna kolmekesi, sest panime tähele erinevaid asju ning omavahelist arutamist oli meil õhtutel väga palju.

IMG_20180319_082029

IMG_20180320_093430

Arrivederci Italia! Ci incontreremo presto!

Annika, Maarika, Ruth

 

Tõlge: Hüvasti, Itaalia! Me kohtume varsti!

23.03.2018

Enne, kui Ruth jõudis oma huuled täna ära värvida, oli meile juba teatatud, et kool on halbade ilmaolude tõttu suletud. Õues oli meie jaoks selline tavaline Eesti kevadilm – lörts ja tuul. Koolivaba päev andis aga meile võimaluse külastada naaberlinna Altamurat, kus jalutasime linnas, vaatasime võimsat katedraali ja käisime söömas pitsat.

DSC_1076

DSC_1066

DSC_1072

DSC_1085DSC_1075

Pärastlõunaks olid meie võõrustajad ette valmistanud järjekordse tutvustustuuri Gravina linnas. Käisime Gravina vanas osas, kus saime turnida mägised maastikul ja vaadata koopaid. Külastasime muuseumi, kus oli erinevaid ekspositsioone – keskaegse linnakodaniku elu-olu; keraamika alates antiikajast keskajani, mündid, relvad, raamatud, tõllad. Oli uskumatu tunne näha oma silmaga nõusid ja münte, mis tuttavad erinevate ajalooõpikute piltidelt. Majas asub ka raamatukogu, kuhu kuuluvad väga vanad ja haruldased raamatud. Raamatukogu saavad õpilased kasutada. Hoone võlvidega keldris nägime vana maketi põhjal taastatud kabelit / kirikut. Seinal olevad joonised olid toodud Gravina lähistelt koobastest ning restaureeritud.

IMG_20180323_172739

IMG_20180323_172747

IMG_20180323_175045

IMG_20180323_180701

IMG_20180323_185747

Oma ringkäigu lõpetasime gelaterias (jäätisekohvik), kus sõime traditsioonilist toitu panzerottit (pirukas, mille täidiseks tomat ja mozzarella) ja muidugi jäätist.

 

Tagasivaade koolitusnädalale Portugalis

Mõtted rändavad maalt maale, eriti tänapäeval, mil kirjasõna on kättesaadav kõigile ja kõikjal. Siiski tuleb mõnikord tunne, suisa vajadus mugavustsoonist väljuda, seljakott pakkida ja päriselt kohale lennata. Koht, kuhu sel korral, keskelt eestimaist porikuud lendasin, oli Euroopa lääneserval, Portugalis asuv Cascais linnake. Nõnda kaugele pidin minema selleks, et kohtuda võiksid kolm õppimiseks olulist komponenti – õppija, õpetaja ja õppekeskkond. Õppijana olin ma valinud koolituse „Outdoor leadership“, et taaskohtuda imelise õuesõppe õpetaja Britta Brüggega. Ootuspäraselt oli kohal ka suur õpetaja Loodus – sedapuhku tolmune ja kaljune, pisut tulekahjuvines, tulvil suurte lainete loksumist ja värskeid puhanguid Atlandilt.

Mulle tundub, et e-õppe edenedes kipub kahanema õpetaja isiku mõju õppijale. Sellest on kahju, sest mitte ühegi digividina võlud ei suuda asendada loovat õpetajat. On ju loovus väärtuslikeim, mida õppida ja see kandub õpetajalt õppijale ikka vahetult suheldes, ei muul moel. Meie õpetaja Britta Brügge seljakott ja peod olid täis saladusi ning süda loomis- ja jagamisrõõmu. Tema kõige salajasem kingitus leidis koha mu tormikuue taskus ja sinna see jääb seemneks minu uutele tegemistele. Meie teiseks õpetajaks oli Dusan Bartunek, kes laulu, huumori, personaalse suhtumise ja piiritu pühendumusega liitis ühtseks grupiks üheksast eri rahvusest õpetajad ning märkamatult, üheskoos tegutsedes tegi meile arusaadavaks ja omaseks oma õpetamise põhimõtted. Kogu koosveedetud aja tundsin, et „in melona you never be alone“. Koolitus oli väga hästi ette valmistatud, iga pisiasi oli läbi mõeldud ja seetõttu kulges kõik sujuvalt – nii mõistsime meie, õppijadki, et „the red line must not be broken”. Iga tegevus oli mõttestatud, aga õppijate jaoks koorus see mõte kas tegutsemise või sageli alles arutelu käigus. Avastusõpe!

Olen arutult palju osalenud koolitustel, kus räägitakse, räägitakse ja räägitakse sellest, kuidas peaks tegema. Britta ja Dusan on suure algustähega eranditeks koolitajate maailmas, sest nendega koos me, õppijad, tõepoolest tegutsesime. Kõik tegevused toimusid mõistagi õues ja iga tegevuse jaoks oli valitud tundub et ainuvõimalik paik. Tõepoolest, ainult Sintra lossi aias, kerges vihmasabinas saab oma südametuksed muuta nii valjuks, et neid kuulevad teisedki. Ainult Peninha pühakoja varemetel saab ronimisest väsinutele viibata Britta ja sealses metsapiirkonnas piisab salapära õppimaks kõigi meeltega märkama. Riskihindamisega on mõistlik tegeleda õuesõppijate mäetipu vallutamisel turvalisuse piire kombates. Pedra Amarela väliõppekeskus on parimaks paigaks, kus omandada juhtimise tippe ja trikke ning usute või mitte, aga Cabo da Roca, Euroopa läänepoolseima paiga inimmasside ja looduse väe kohtumise mürgel annab uskumatult hea võimaluse endassevaatamiseks. Isegi öösel saatis meid lainete loksumise rütm, sest hubane Muchaxo hotell, kus pea padjale panna saime, oli sensuaalselt lähedal ookeanile.

Nädala möödudes, lennul üle Euroopa kodu suunas, leidsin kotist Sirbi, mille lugemiseks ei olnud mahti  terve koolitusnädala jooksul. Mul on kombeks selle lehe lugemist alustada keskelt. Sedapuhku vaatas sealt vastu austatud Tarmo Soomere lugu, kus sõnad: „Süsteemi peab uskuma – või seda muutma“, köitsid mu mõtted pikkadeks lennutundideks. Kuidas suunduda õue õppima nii, et õppekava täidetud saaks? See ei ole sugugi lihtne, aga koolitusel sain juurde usku selle võimalikkusest.

Tänaseks päevaks on minusse jäänud tubli hulk teadmisi ja oskusi õuesõppe juhendamise kohta, mälestusi Portugali loodusest ja kultuurist ning tänutunne võimaluse eest osaleda nõnda suurepärasel koolitusel. Tänan rahastajat ja häid kolleege, kes mulle seda võimaldasid.

bioloogiaõpetaja Urve Lehestik

 

 

22.03

22.03.2018

Vihma sajab. Hakkas sadama eile õhtul ja ilmateate järgi jääbki mitmeks päevaks sadama. Ruth jooksis ruttu poodi vihmavarju ostma. Täna on meil jälle pikk päev koolis, 8.30- 17.30. Terve päev oleme Scuola secondaria di primo grado koolimajas.

IMG_20180322_123603

IMG_20180322_085544

DSC_0996

Hommik algas ajaloo tunniga, klassis on 24 õpilast ja õpetaja. Õpilastel, kellel on raskusi keskendumisega, on laua peal plastiliin, mida nad mudivad. Õpetaja alustas puudujate kirja panemisega ja koduse töö suulise kontrolliga. Tund jätkus mõistete selgitamisega. Õpetaja küsis „kas“ küsimusi, õpilased pidid otsustama, kas nad vastavad sellele jaatavalt ja eitavalt. Mõlemal juhul pidid nad oma vastust argumenteerima. Teema kinnistamiseks vaadati ka filmiklippi ajaloolisest filmist. Õpetajal oli arvuti juures abiks üks õpilane, kes avas programme ja pani käima filmi ning vajadusel pani pausi peale. Õpetaja samal ajal tegeles teema selgitamisega ja küsimuste esitamisega. Oleme kogenud interneti meeletut aeglust hotellis, blogisse piltide lisamine pidevalt ebaõnnestub ja võtab väga palju aega. Tundub, et internetiga on probleeme ka koolis, sest teine filmiklipp jäi klassil vaatamata tehniliste probleemide tõttu. 15 minutit enne tunni lõppu alustas õpetaja uue teema arutlusega. Õpetaja andis väga põhjalikke selgitusi uute mõistete kohta – tõi välja selle tähenduse, millisest sõna algvormist on see tuletatud, mis sõnaliigiga on tegemist. Õpik on väga mahukas – 416 lk. Vanemas astmes puudub koolivorm – sinised ja valged kitleid tavariiete peal ei ole.

IMG_20180322_091800_2CS

Päev jätkus sama õpetajaga järgmises klassis itaalia keele tunniga. Klassis oli 21 õpilast ja õpetaja. Tehti grammatilist analüüsi sõnadele: määratati sõnaliik, arv (ainsus või mitmus), sugu, tegusõnade aeg.  Toimus arutlus.

DSC_1001

Tunni teises pooles läksime järgmisesse klassi – seal toimus geograafia tund, kus parajasti tutvustati Eestit. Õpetaja kasutas Google Earthi ja internetis leiduvat itaaliakeelset infot Eesti kohta. Lisaks tutvustasime omaltpoolt Eestit ja eesti kooli.

Vahepeal teatati meile, et 50 km kaugusel on lumi maha tulnud ja tunniplaanis toimuvad muudatused. Osad õpetajad pole täna kooli jõudnud, sest lumisel teel on ohtlik sõita. Sel ajal  saime olla scuola primaria raamatukogus ja kasutada kooli wifit, et täita Europass. Vanema astme koolimajas me juba üritasime saada wifi parooli, kuid see on igal õpetajal personaalne ning seal me wifit kasutada ei saanud. Hotellis on väga aeglane internet ning interneti maht on ka kohe meil kõigil täis (sest hotelli wifi ei levi), seega peame leidma veel veidi vaba aega koolis, et saata ära tänane ja homne blogipostitus.

Loodusõpetuse tunnis osales 24 õpilast vanuses 11 aastat. Jõudsime tundi hilinemisega, sest tunniplaani muudatusega seoses öeldi meile algul, et tund jääb ära ja võime minna scuola primaria koolimajja. Tund siiski toimus ja nii me ruttasime tagasi secondaria di primo grado koolimajja. Tunni teema oli muld. Õpetaja oli ette valmistanud näitkatsed. Esimene katse tutvustas õpilastele mullastruktuuri. Katse käigus said õpilased teada, kuhu kaob pinnasest vihmavesi. Mensuuri mõõdeti kindel kogus mulda ja vett. Koguruumala muutus väiksemaks, õpetaja juhtis tähelepanu, et mullas olev õhk liikus vette ja eraldus sealt gaasina, mullapoorid täituvad veega ja vee ruumala mullakihi peal väheneb. Teisele katsele eelnes näitvideo, kus IT- alaselt aitas õpetajat üks õpilane. Õpetaja tegi videokatse läbi ka tunnis. Katse käigus õpetaja selgitas, kuidas pinnase imavusvõime sõltub pinnase koostisest. Õpetaja tegi kolm näitkatset, filtreerides vett läbi kruusa, mulla ja savi. Üks õpilane võttis aega, kui kaua kulub vihmaveel filtris oleva pinnasematerjali läbimiseks. Tunni lõpus analüüsiti katseid ja tehti järeldused.

IMG_20180322_111956

IMG_20180322_113621

Järgnes sama õpetajaga loodusteaduste tund raamatukogus, sest puutetundlik tahvel. Tunnis oli 24 õpilast, vanuses 12-13 aastat ja õpetaja. Klassis oli üks lihtsustatud õppekavaga õpilane ja abiõpetaja. Teemaks oli Kepleri päikesesüsteem. Tund algas BBC video vaatamisega – Maa teke. Tekkis taas tõrge internetiga, õpilased abistasid õpetajat. Kui arvutile oli restart tehtud, sai õpetaja tunniga edasi minna. Õpetaja tegi videos pause ja selgitas nähtut. Järgmise video vaatamisega tekkis taas tõrge ning appi läksid kolm õpilast. Klass muutus sel ajal lärmakaks, kuid piisas õpetaja korraldusest, klass jäi koheselt vaikseks ja jätkas filmi vaatamisega. Video andis ülevaate Maa mõõtudest, kujust ja kaldest. Järgmine video selgitas Kepleri päikesesüsteemi – Maa tiirlemist ümber Päikese ja seniiti. Kepleri süsteemi ja observatooriumi tutvustati õpilastele ka moodsa muusikavideoga. Tunni lõpus näitas abiõpetaja tervele klassile lisa lauluvideot planeetide nimetustega, mis oli suunatud erivajadusega õpilasele, klass suhtus sellesse mõistvalt ja vaatas kaasa.

DSC_1035

IMG_20180322_121807

DSC_1039

Lumi on jõudnud meie linna. SAJAB LUND! Õpilased on elevil, õpetajad mitte nii väga. Fotot me lumest põhimõtteliselt ei tee. Vaadake aknast välja. Eelmise erakordse lumesaju tõttu suleti koolid. Hetkel on juba paljud ümberkaudsed külateed suletud.

Saime jälle vaadelda süvaõppe klassi tundi, kus igal teisipäeval ja neljapäeval on kokku 6 (3+3) lisatundi, kus nad õpivad aineid lõimides. Kolm tundi on järjest, tegevused vahelduvad, kuid lõimingu õppeained jäävad samaks. Tänases tunnis oli lõimitud kirjandus, inglise keel ja informaatika. Klassis oli 22 õpilast vanuses 12-13, inglise keele ja itaalia keele õpetaja. Tundi alustati kohalolijate kontrolliga. Tunnis käsitletud teema oli üks osa pikast protsessist, mis algas juba novembris. Protsessi läbivat teemat –  muinasjutt „Printsess herneteral“ käsitleti täna inglise keeles. Eelmistes tundides olid õpilased joonistanud muinasjutust stseene. Kõik pildid olid skännitud arvutisse ja värviliselt välja prinditud. Rühmatöödena olid valminud plakatid, kus väljalõigatud piltide juurde olid sobitatud vastavad tekstilõigud ja kleebitud sündmuste toimumise järjekorras suurele paberile. Olid valminud ka muinasjututeemalised  cinquainid (teemantluuletused). Tund algas draamaõppega – õpilased said sedelina oma ettekantava osa ja lugesid selle inglise keeles ette. Rõhk oli hääldusel ja intonatsioonil. Vajadusel õpetaja parandas hääldust ja palus uuesti õpilasel oma osa esitada.  Seejärel võtsid õpilased mobiilid ja ükshaaval salvestati oma osa. Antud tegevust harjutatakse järgmistes tundides veel, sest arvutitunnis koostatakse arvutiõpetajaga animatsioon muinasjutust, kus on vaja, et õpilased salvestavad oma jutu ja seda kasutatakse õpilaste joonistatud stseenide põhjal videomontaažis. Tund jätkus raamatukogus rühmatööna. Klassis jagati õpilased rühmadeks ning liiguti koos rühmaga raamatukokku. Rühmatöö algas animatsiooni vaatamisega. Esimene kord vaatasid lapsed seda algusest lõpuni ilma vahepausideta. Seejärel hakkasid nad animatsiooni uuesti vaatama pausidega. Gruppidele jagati töölehed, millel olid kirjas märksõnad: sissejuhatus,  pinge kasv, haripunkt, pinge langus, lõpetus. Õpilased kirjutasid iga märksõna juurde, mis tegevused või sõnad nende arvates seda osa iseloomustavad. Koos arutati kogu muinasjutu sisu uuesti üle. Kui üks õpetaja juhendas rühmi, siis teine õpetaja jälgis rühmas koostööd ning kiitis pärast rühmi, kes said hästi hakkama. Rühmatöö tegemine muutus aeg-ajalt üsna lärmakaks, kuid õpetaja ei lasknud ennem rühmatööl jätkata, kui klass jäi vaiksemaks. Sama teemaga tegeldakse veel edasi – järgmisena reprodutseeritakse sellest uusi tekste: ajaleheartikkel, tänapäevane muinasjutt jne. Elevust tekitasid raamatukogu ukse taha ilmunud vanema klassi õpilased, kes tõid meile keeksi.

IMG_20180322_153848

DSC_1044

DSC_1045

 

 

 

21.03.2018

Täna leidis Ruth endale venna meie kohaliku supermarketi ukse eest. See on üks mees, kes on must nagu öö ja aitab kohalikel senjooradel lükata ostukäru. Ta tundis Ruthiga hingesugulust, sest ütles talle: “You are my sister.”

Hommikul oli tõeline kevadilm. Käisime veelkord vaatamas silda, mida eile nägime õhtupimeduses. Vaatepilt oli lummav.

IMGP5447

Seejärel läksime kohaliku kooli esindajatega väljasõidule Alberobellosse, mis asub Gravinast umbes 80 km kaugusel. Linn kuulub UNESCO maailmapärandi nimekirja ja on kuulus trullide poolest – need on ümmargused ehitised koonusekujuliste katuste ja kuplikujulise sisemusega, mis on laotud kohalikust paekivist mörti kasutamata. Seinad on lubjatud, katusekividele on maalitud religioossed või  rahvapärimuslikud sümbolid. Alberobellot nimetatakse ka trullide pealinnaks.

Kuna pilt ütleb rohkem kui tuhat sõna, siis siin mõned pildid.

IMG_20180321_131815

IMGP5502

IMG_20180321_132507

IMGP5494

IMG_20180321_132059

IMGP5491

IMGP5484

IMGP5468

Alberobello lähedal asub Grotte di Castellana, kuhu võõrustajad meid samuti viisid. Saime 3-kilomeetrise ekskursiooni koobastes, mille läbimine võttis umbes 2 tundi. Koobastes imetlesime stalaktiite ja stalakmiite. Üks stalaktiit kasvab 50 aasta jooksul 1 cm. Iidsed koopad leiti 18. saj lõpus ja neid hakati kaardistama alles 1938. a. Fotosid lubati teha ainult esimeses koopas, kõige ilusamad koopad salvestasime oma silmamällu ja hinge.

DSC_0962

DSC_0976

IMGP5524

IMGP5528

DSC_0984