London

English Boost

28. juulist 12. augustini olin koos Katriniga Londonis, et osaleda Erasmus+ KA1 Lexical Lab’i koolitusel „English Boost“. Varem olin olnud Londonis kahel korral päevasel turismituuril, viimane kord aastal 2001. Sellest peale on London minu arvates kõvasti muutunud.

Jõudsime Londonisse pärastlõunal. Majutuskoht Hall of Residence tundus alguses üsna ebamugav (konditsioneerita, dušid ja tualetid koridoris), kuid oli igati soodne ja esmane ebamugavus ununes paari päeva järel, st I got used to it . Mõistsin, et logistiliselt oli elamine ideaalses kohas.

Koolitus toimus Metropolitani ülikooli ruumides, kus meid tervitasid õpetajad-treenerid ja õpikute autorid Hugh Dellar ja Andrew Walkley, kes on koostööd teinud juba oma õpingute päevist alates. Meiega koos parandasid oma inglise keele oskust veel kaks venelannat, kaks grusiinlannat, kiievlanna ja itaallanna. Kokku oli meid 8 – kuus õpetajat ja kaks tudengit.

IMG_1662
Hugh Dellar
IMG_1682
Andrew Walkley
KXAL1154
Koolituse viimasel päeval

„English Boost“ –kursuse teemad valisid koolitajad vastavalt meie soovidele ja huvidele. Nädal enne kursust tuli teha online-test (mis osutus äärmiselt raskeks). Igal päeval toimus vestlus ja arutelu mingisugusel teemal kas paaristööna või rühmas. Õpetaja kuulas vestlust ja noppis meie jutust fraase ja väljendeid, mida siis näidete abil õiges või paremas tänapäeva inglise keeles kõigile edasi anda. Hugh oli hea jutuvestja-näitleja, kes oskas oma elust huvitavaid näiteid tuua. Palju tööd tegime kuulamistekstidega. Hommikuti korrati eelmise päeva väljendeid. Oleksin soovinud rohkem kordamist, sest väljendid ei taha enam kuidagi meelde jääda. Õpitut  kasutasime ka vabal ajal kultuuriprogrammi raames, sest pärastlõunad või õhtud veetsime enamasti koos.

IMG_1622       MTVH3521

Hugh ja Andrew viisid meid kohtadesse, kuhu tavaline turist ei satu. Näiteks esimesel pärastlõunal käisime Londoni St Pancrase raudteejaamas, mis on 150. sünnipäeva puhuks 19.sajandi hiilguses taastatud. Kui hommikul tegelesime terviseteemaga, siis pärastlõunal käisime Wellcome’i  Galeriis, kus saab uudistada meditsiinihuvilise misjonäri Sir Henry Solomon Wellcome’i kollektsiooni kogutud instrumentidest, kirjandusest, maalidest jne. Kui käsitlesime filmiteemat, siis käisime koos vaatamas filmi „Apostacy“ – Londoni Soho linnaosas, kus kinosaal oli 2.miinuskorrusel. Sellele järgnes õhtusöök Tai restoranis ja arutelu filmi teemal.

Käisime vaatamas muusikali „Kinky Boots“ – suve kõige kuumemat muusikali, mis on võitnud kolm Olivieri auhinda. Muusika ja laulud Cindi Lauper’ilt ja tekst Harvey Fiersteinilt. See oli tõesti võimas – nii laulud kui ka tants!

Hugh saatel külastasime V&A ehk Victoria ja Alberti muuseumi, mis on kunsti ja disainimuuseum. Giid tutvustas meile väga põhjalikult kuut erinevat näitust, kuid ei rääkinud midagi Victoriast ega Albertist. Hugh kui tulihingeline Brexiti-vastane ja äärmiselt emotsionaalne inimene ei  suutnud kuidagi lõpetada rääkimist Brexiti-teemadel …

Laupäeval toimus Westminsteri Palee ehk parlamendihoonete külastus. Kõigepealt vaatasime näitust „Voice&Vote“, mis kajastas naiste hääletamisõiguse saamise ajalugu. Audiogiidi saatel liikusime ringi ja imetlesime imposantset hoonet, kus varsti algavad ulatuslikud renoveerimistööd, sest hoone on juba ammu tuleohtlik. Kui Eestis on igal parlamendisaadikul oma koht, siis seal võib juhtuda, et saadikud istuvad treppidel. Big Beni kellatorn oli „sisse pakitud“ ja parlamendihoonetest osa tellingutes.

IMG_1944     IMG_1743

Paljud maailmakuulsad muuseumid on Londonis külastajatele tasuta, näiteks moodsa kunsti muuseum Tate, Rahvusgalerii, Briti Muuseum, kuid piletiraha võidakse küsida erinevate ekspositsioonide eest. Muljetavaldav oli Briti Raamatukogu.

Andrew viis meid Sir Joan Soane’i, kuulsa arhitekti majamuuseumi, kus on kollektsioon arhitektuurilisi jooniseid ja maale. Hoones on praegu arhitektuuriõpingute keskus. Nägime Londoni esimest teepoodi Twinings, ja jõime õlut pubis, kus armastas istuda Charles Dickens. Londonis jõudsime ka kõvasti sabas seista, sest vaatamata piletite olemasolule tuli Madame Tussauds rohkem kui kaks tundi oodata – tund aega majja pääsemiseks ja siis veel tund, et vautšer pileti vastu vahetada. Pean ütlema, et see ootamine küll ära ei tasunud, sest olin seal varem käinud. Londoni Towerit uurisime audiogiidi saatel ja nägime ka Kroonjuveele.

Hop-on-hop-off-bussiga sõiduks valisime vale aja, sest see oleks võinud lõppeda päikesepistega. Kuna teedel olid ummikud, siis ei olnud audiogiidi tekst marsruudiga päris sünkroonis. Rahule jäin laevasõiduga mööda Thames’i jõge, sest nautisin giidide soravat humoorikat juttu.

IMG_2027     IMG_1974

Kuumalaine tagajärjel oli ka Londonis väga kuiv ja parkides maapind lehtedest pruun. Sammulugeja järgi kõndisime iga päev 10- 13 km. Multikultuurses Londonis, mis on tõeline rahvaste paabel, oli hea võimalus tutvuda teiste rahvaste köökidega. Loomulikult sõime ka kala ehk fish&chips, mis maitses hästi.

IMG_1955IMG_1953

Londonis elada ei tahaks ma mitte mingil juhul, aga sinna veel kord lennata iga kell, sest palju jäi veel vaatamata.

Soovitan soojalt teistelegi!

Rael Anijalg, inglise keele õpetaja

 

 

 

 

 

Advertisements

Korful kreeka keelt õppimas

Osalesin  20.-24. augustini Korful õpirändel “Greek in a week”.  Õpirände peamiseks sisuks oli kreeka keele õppimine ja algtaseme omandamine. Minuga koos õppis vaid üks meesõpetaja Itaaliast Davide Fugante, lisaks üks õppur  Hispaaniast, kuid tema oli edasijõudnud. Kohapeal selgus, et ma olin esimene eestlane, kes Andrioti keeltekoolis õppis.
Päevad ei olnud pikad, kokku neli tundi. Kolm keeletundi ja lisaks tunnised loengud kreeka kultuurist, ajaloost, mütoloogiast, kunstist, filmindusest ning kirjandusest. Loengud olid väga harivad, kuna peale ajaloo ma suurt kreekast kultuurist paraku ei teadnud.

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

Kunstnik Sasha Chaitow räägib ikoonidest, mida ta ise maalib.
Õppejõud olid tasemel ka keeleõpetaja,  kes kasutas  mängulisi meetodeid keele omandamiseks.
OLYMPUS DIGITAL CAMERA

Mul ei olnud raske, sest eelteadmised keelest omandasin ma juba enne õpirändele minekut õppides Tarmo Tammese käe all, kes on Kreekas aastaid elanud.
Eelviimasel päeval keeletunde ei toimunud, vaid jalutasime giidi saatel mööda vanalinna, külastasime Korfu vana kindlust, püha Spiridoni kirikut ja teisi vaatamisväärsusi. Lisaks oli  loeng kreeka  kaasaegsest kirjandusest.

OLYMPUS DIGITAL CAMERAOLYMPUS DIGITAL CAMERA

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

Majutuse pidi igaüks ise vaatama, mulle pakuti eelnevalt ööbimist ühes villas  Felix Lamesi tänaval, mille ka broneerisin, kuna seda kohta kommentaarides kiideti. Majutusega jäin tõesti rahule, sest sain seal privaatselt olla.  Asukoht oli ka soodne, vaid kaheksa minuti bussisõidu kaugusel kesklinnast.
Häirivalt mõjus linna heakord,  korraldamata jäätmekäitlus, prügikastid ajasid üle ja tänavate ääres oli suured jäätmete kotid  reas. Tänavad olid kitsad, jalakäijatele ei olnud mõeldud ja valgusfoorid ei töötanud. Kahel pool teed olid pargitud autod pikkades rivides.
Õpirändega Korfule jäin igati rahule ja soovitan koolitust kõigile kreeka keele õppijatele ja huvilistele.

Mait Kuusik
Põlva Kooli ajalooõpetaja

 

 

English Boost 29.07 – 12.08

29.07 – 12.08 osalesin koolitusel „English Boost”, mis toimus Londonis. Olin üle pika aja jälle õpilase rollis.

Kursuse eesmärgiks oli täiustada õppijate sõnavara ja vestlusoskust. Kursusele tulnud „õpilased” ütlesid, et nende sooviks on tunda end kindlamalt rääkides tavalist, „normaalset” inglise keelt, sellist keelt, mida räägitakse Londonis ja mujal Inglismaal. Kooliõpikud kahjuks ei kajasta igapäevast kõnekeelt.

Sel teekonnal olid meie juhendajateks professionaalsed õppejõud Hugh Deller ja Andrew Walkley.

Klassis valitses nauditav õhkkond. Kaks õpetajat moodustasid huvitava tandemi – üks õpetajatest oli kui „leegitsev tuli”, teine kui „jahutav tuul”. Mõlemad õpetajad täiendasid teineteist. Meile oli see meeldivalt vaheldusrikas. Õpetajate erinevus aitas mõista õpetamismeetodite mitmekesisust.

Igal päeval oli erinev teema. Aktiivse vestluse käigus omandasime uusi sõnu ja väljendeid. Õpetaja algatatud teemad arenesid loomulikult ja sujuvalt õpilastevaheliseks vestluseks. Tundsime, et meiega oli toimunud maagiline trikk – olime äkki omandanud uusi sõnu, olime vestlustesse haaratud.

Päeva teisel poolel suundusime klassiruumist välja. Väljasõppe tund toetus teemaderingile, millega olime klassiruumis algust teinud.

Päevad olid intensiivsed. Külastasime Londoni kultuuriobjekte. Tutvusime paljude vaatamisväärsustega, kuhu turist tavaliselt ei satu. Käisime kinos –  vaatasime filmi „Apostasy”- film Jehoova tunnistajate  laste rasketest eluvalikutest. Jalutasime Londoni kaunites parkides ja huvitavates surnuaedades. Uurisime linnaosi, kus korterid on ehitatud Victoria aegsetesse hoonetesse ja elamuid, mis asuvad kanalite ääres. Need luksuselamud on ehitatud endisaegsetesse gaasimahutitesse. Õnnestus käia ka Theatre on the Strand´is. Vaatasime lõbusat muusikali „Kinky Boots”.

Kursuse alguses olin väga ärevil, sest kartsin, et tempo  on minu jaoks liiga kiire.  Õppetöö käigus sain aga enesekindlust juurde. Nautisin seda kursust väga. Olen nüüd taas ühe kogemuse võrra rikkam.

London 2018 Teaching Lexically

 

 

 

02.07 – 13.07.2018 osalesin Londonis koolitusel “TEACHING LEXICALLY”. Olin varem käinud Londonis kahel korral kuid seekord siis õpilase rollis. Ärevus ja väike hirm koolituse ees oli loomulik. Pean kohe alguses ka mainima, et minu jaoks oli õpilasena Londonis olla küllaltki raske. 13 kaaslase hulgas olin vanim ja vanusevahe teistega oli vähemalt 30 aastat. Vaatamata sellele sain hakkama ja raskused ongi selleks, et neid ületada. Koolitus käsitles uuemat lähenemist inglise keele õpetamisele läbi sõnavara. Selleks, et seda metoodikat kasutada peab õpetaja ise olema laia sõnavaraga ning tundma ennast inglise keeles väga vaba suhtlejana. Koolitajad Andrew Walkley ja Hugh Dellar on ka koostanud vastavalt oma metoodikale õpikute sarja “Outcomes”. Koolituse sisu oli väga paljuski just seotud õpikus pakutud võtete tutvustamisega läbi nelja osaoskuse: kirjutamise, lugemise, rääkimise ja kuulamise. Nagu ma ka oma õpilastele olen rõhutanud on oluline osa võõrkeele õppimisel sõnavara omandamine ja kes palju võõrkeeles loeb, sellel on kergem omandada grammatikat ja  oluliselt lihtsam on toime tulla kirjutamisega. Selle kohta sain kinnitust koolitusel, kus õppejõud kasutasid palju praktilist tegevust. Väga oluline rõhk oli suhtlemisel kuna seltskond oli rahvusvaheline. Oma suhtluskeelt oli võimalik täiendada nii tundides kui ka erinevatel ringkäikudel Londoni omanäolistes paikades kuhu turismireisil ei satu: Soho, Whitechapel, Shoreditch, Hampstead and the Heath…. Kultuuriprogrammi muutsid sisukamaks filmiõhtu filmiga PRIDE mis käsitles samasooliste inimeste sulandumist tavaühiskonda ja oma  identiteedi eest võitlemist, Stand Up komöödia etendus ning teatrietendus 42nd Street. Õnneks oli ka ilmataat helde, sest kahe nädala jooksul saime osa vihmasajust ainult kahel korral ja temperatuurid küündisid kohati üle 30 plusskraadi. Sattusime Londonisse huvitaval ajal kui Inglismaa jalgpallimeeskond jõudis üle mitme aastakümne jälle maailma parimate hulka ning Donald Trump otsustas külastada Londonit, mis tõi kaasa protestimiitinguid ja tänavarahutusi.

Teaching lexically 02.07 – 13.07.18

London 2018 , kursus2-nädalane kursus on möödunud linnutiivul. On vaid lust olla inglise keele õpetajana ilusal suvel Inglismaal ja ammutada endasse briti kultuuri ning teadmisi paremaks õpetajatööks.

Koolitus oli suunatud võõrkeele õpetajatele ja keskendus keele õpetamisele läbi leksika ehk sõnavara. Loengutel ja seminaridel saime nii õppejõududelt kui ka üksteiselt palju vajalikku oma teadmistepagasisse. Loomulikult oli ka neid hetki, kus tõdesime, et just neid äsja õpetatud praktikaid me oma koolis rakendamegi. Kokku oli meie grupis 13 õpetajat Tšehhi Vabariigist, Poolast, Venemaalt, Hispaaniast, Valgevenest ja Eestist.

Nüüd mõned märkmed koolituselt. Ükskõik, kui tubli on üks õpetaja või õpilane grammatika teadmistes, algab kõik siiski sõnavarast. Kõige tähtsamad on sõnad. Mida laiem sõnavara, seda parem ja kõige parem, kui sõnad on õpitud nende loomulikus kontekstis. Mitmel korral rõhutati, et näiteks kõnelemisel poleks vaja väga vigu parandada, sest see võib „tappa“ kõnelemise lusti ning muuta inimesed kartlikuks. Kui pidevat keelekeskkonda pole, on parim sõnavara omandamise viis lugemine. See omakorda tähendab (vähemalt võõrkeeles lugemise algfaasis) sõnade ning fraaside tähenduste otsimist ja nende pidevat kordamist. Peale lugemist on otstarbekas teha mitte ainult sisust arusaamise ülesandeid, vaid ka täpsemaid sõnavara omandamise ülesandeid. Kuulamisülesannetes on tihti mõttekas esmalt tekst kuulata ja alles seejärel õpilastele ülesanne anda. Sel moel keskenduvad õpilased rohkem tekstile ja sellest arusaamisele. Kirjutamisülesannete puhul toonitati vajadust anda õpilasele kirjutatust põhjalik ülevaade. Väga rahul oldi Eestis kasutatavate hindamisjuhenditega eksami- ja tasemetööde juures. Selliseid skaalasid soovitati kasutada ka teistel.  Eks kõik sõltub muidugi konkreetsest  osaoskusest ja sellest, mida kontrollida tahetakse.  Kokkuvõtlikult tõdeti seda, mida õpetajad nagunii juba teavad, aga mida järjepidevalt on siiski vaja selgitada õpilastele ja lapsevanematele, et sõnavara omandamine ja lugemine käivad käsikäes ning seda juba oma emakeeles. Vabalt lugeda saab aga vaid õpilane, kes on omandanud piisavalt sõnavara. Võõrkeeles lisandub siia veel oluline komponent – kordamine. Pole vaja peljata liiga lihtsaid ülesandeid, las õpilased kordavad ja tunnevad mõnu ka sellest, kui nad juba kõike teavad.

Lisaks koolitusele olid kursuse korraldajad organiseerinud ka korraliku kultuuriprogrammi. Iga päev koosnes poolest päevast koolis ja poolest päevast kusagil väljas. Matkasime:) Londonis palju ja käisime enamasti seal, kuhu tavalise turistina ei satu, aga mis on olulised kultuuri või ajaloo poolest. Nädalavahetusel käisime ülikoolilinnas Oxfordis ning kultuuriprogrammi kulminatsiooniks oli teatrikülastus, mil vaatasime muusikali „42nd street“.

Loen koolituse igati kordaläinuks ja võimalusel osalen sarnasel õpirändel ka edaspidi.

 

Maarika, Ruthi ja Annika õpiränne Itaalias – kokkuvõte

Nädal töövarjuna ongi läbi saanud. Täna hommikul tegime veel viimased kokkuvõtted ja tänasime meie võõrustajaid. Itaalia keele õpetaja Anneli soovitas meil kiiresti lahkuda, enne kui itaallased aru saavad, et meie tõimegi neile külma kevade. Meie oleme aga õnnelikud, et sel aastal on meil võimalik nautida kevadet kaks korda – praegu siin Gravinas ja loodetavasti üsna pea Eestiski.Tegelikult oleme šokis. Kultuurišokis. Kultuur, ajalugu, loodus, inimesed – kõik see on olnud uskumatu või lihtsalt bellissimo.

Kui siia tulles olime valmis kohtumiseks temperamentsete itaalia kooliõpilastega, siis koolis ja tundides on nii õpilased kui õpetajad väga rahulikud. Eesti koolile tüüpiline vahetunnisagin puudub. Üks tund läheb sujuvalt üle teiseks, õpilased on klassis, liiguvad õpetajad. Koolikoridorid on tühjad nii tundide vaheajal kui tunni ajal. Õpilane liigub väljaspool klassiruumi koos täiskasvanud saatjaga. Kooli välisuks on lukus, sisenemiseks peab laskma kella. Õpilastele ning õpetajatele ja lastevanematele on majas liikumiseks erinevad trepid.

Koolimaja koridorid ja klasside seinad on kaunistatud õpilaste töödega – joonistused, meisterdused, luuletused ja muud erinevad loovtööd. Kirjutatakse A4 formaadis vihikutesse, väga palju on seal erinevaid skeeme, jooniseid, kleebitud paljundusi. Vihikud jätavad väga korrektse mulje.

IMG_20180320_141145

IMG_20180320_141411

IMG_20180320_092547

Õpilaste koolipäevad on üsna pikad. Tunnid algavad hommikul kell 8.30 ja mõnel klassil lõpevad 18.00. Päeva sisse on arvestatud 1-tunnine lõunapaus. Lõuna-Itaalias on traditsiooniline, et ema on kodune ja valmistab sel ajal lõunatoidu, nii et paljud koolilapsed lähevad koju sööma. Uued kombed on aga jõudnud ka siia ja töölkäivate emade lapsed saavad süüa koolis. Koolitoidu maksavad kinni vanemad. Nii nagu itaalia toidule kohane, koosnes ka koolitoit kahest osast – esimeseks roaks ehk primo oli riis või pasta, teiseks ehk secundo pakuti praevorsti paari kartuliviiluga, toorsalatit mozzarellaga või sinki. Iga toidukorra juurde käis ka valge leib (pane) ja vesi. Samuti pakuti puuvilja (õun, pirn), mille söögitädi lastele ära kooris.

Meid saatnud õpetajad Alina, Rosella, Maddalena, Arcangela ja direktor Lucia olid väga lahked tutvustama meile oma kooli ja ümbruskonda. Ka teised õpetajad, kelle tundides viibisime, andsid meile lahkelt selgitusi või palusid seda teha õpilastel, kes rohkem inglise keelt valdasid. Aitäh neile südantsoojendava võõrustamise eest!

Suhtlus oli küll mõningase keelebarjääri tõttu raskendatud, kuid sellest hoolimata tekkis nädalaga meile väike Itaalia-Eesti kogukond. Hommikusööki serveeriv kohvikutüdruk teadis juba, kes meist missugust kohvi ja croissanti soovib, ja kui küsisime lattet, siis mõtlesime siiski piimakohvi, mitte lihtsalt piima. Juur- ja puuviljapoe onud olid huvitatud, missuguseid nende valikus olevaid kaupu ka Eestis müüakse. Saiapoe müüja-tädi noorem meeskolleeg selgitas talle piltlikult, kus Eesti asub. Ja kooliõpilased hüüdsid tänaval kohtudes meile ciao.

Kodusesse ja lumisesse Põlvasse jõudsime täpselt kellakeeramise ajaks.

Meil on hea meel, et saime õpirändele minna kolmekesi, sest panime tähele erinevaid asju ning omavahelist arutamist oli meil õhtutel väga palju.

IMG_20180319_082029

IMG_20180320_093430

Arrivederci Italia! Ci incontreremo presto!

Annika, Maarika, Ruth

 

Tõlge: Hüvasti, Itaalia! Me kohtume varsti!

23.03.2018

Enne, kui Ruth jõudis oma huuled täna ära värvida, oli meile juba teatatud, et kool on halbade ilmaolude tõttu suletud. Õues oli meie jaoks selline tavaline Eesti kevadilm – lörts ja tuul. Koolivaba päev andis aga meile võimaluse külastada naaberlinna Altamurat, kus jalutasime linnas, vaatasime võimsat katedraali ja käisime söömas pitsat.

DSC_1076

DSC_1066

DSC_1072

DSC_1085DSC_1075

Pärastlõunaks olid meie võõrustajad ette valmistanud järjekordse tutvustustuuri Gravina linnas. Käisime Gravina vanas osas, kus saime turnida mägised maastikul ja vaadata koopaid. Külastasime muuseumi, kus oli erinevaid ekspositsioone – keskaegse linnakodaniku elu-olu; keraamika alates antiikajast keskajani, mündid, relvad, raamatud, tõllad. Oli uskumatu tunne näha oma silmaga nõusid ja münte, mis tuttavad erinevate ajalooõpikute piltidelt. Majas asub ka raamatukogu, kuhu kuuluvad väga vanad ja haruldased raamatud. Raamatukogu saavad õpilased kasutada. Hoone võlvidega keldris nägime vana maketi põhjal taastatud kabelit / kirikut. Seinal olevad joonised olid toodud Gravina lähistelt koobastest ning restaureeritud.

IMG_20180323_172739

IMG_20180323_172747

IMG_20180323_175045

IMG_20180323_180701

IMG_20180323_185747

Oma ringkäigu lõpetasime gelaterias (jäätisekohvik), kus sõime traditsioonilist toitu panzerottit (pirukas, mille täidiseks tomat ja mozzarella) ja muidugi jäätist.